Kangakudumise tehnoloogia - TELGEDELE RAKENDAMINE
Kanga käärimine
Kanga käärimine ehk kanga loomine on kanga lõimelõngade korrapärane valmisvedamine ja vahelikku jaotamine vajalikus pikkuses ning laiuses.
NB!
Kanga käärimisel on tähtis, et lõimelõngad jookseksid käärpuudele ühtlase pingega.
Seetõttu peaks selle töölõiguga algusest lõpuni tegelema üks inimene.
(Abiline saab aidata arvet pidada juba kääritud lõimelõngade üle, siduda
pasmanööre kangavahelikku, aidata lõimede mahavõtmisel käärpuudelt jms).
* Enne käärimise juurde asumist veetakse nii pikk pael ümber käärpuude, kui pikka
kangast soovitakse käärida. Nii jäävad vedukordade vahed hästi näha ja saadakse teada,
mitme käärimisringiga peab jõudma ülemiste vahelikupulkadeni.
* Kui lõng on sile, võib käärida 4-12 lõngaga (töö hõlbustamiseks võiks kasutada
abivahendina käärlauakest, vt joonis 1), sest see hõlbustab hiljem rehasse lugemist, kuna
reha piivahede laius on tavaliselt kas 1 cm või 1,5 cm. Takuse, karvase, sõlmelise või
villase lõimematerjali korral kääritakse 1, 2 või 4 lõngaga.
NB!
Keradelt käärides asetatakse iga kera eraldi kaussi või karpi. Rullidelt käärides asetatakse
rullid rulliraami (joonis 1) ja poolidelt käärides asetatakse poolid poolihoidikusse (joonis 2).
Joonis 1-3. Rulliraam ja käärlaud. Poolid poolihoidikus. Algsõlm.
* Kääritavate lõimelõngade otsad sõlmitakse (joonis 3) hobusesabasõlmega kokku
(joonis 4) ...
Joonis 4. Hobusesabasõlm.
või ühe lõngaga käärides tehakse pikema avaga mittelibisev algsõlm.
* Käärimist alustada alumistelt vahelikupulkadelt. Kokkuseotud lõimed tõsta tagumisele
vahelikupulgale (joonis 5). Edasi juhtida lõngad koos teise vahelikupulga pealt esimese
vahelikupulga alt läbi suundudes üles (joonis 6).
Joonis 5. Käärimise alustamine alt. Joonis 6. Lõime jooks alt üles.
* Kanga pikkus tiirutada käärpuudele (joonis 7). Hoia lõngu nimetissõrme ja pöidla vahel
koos, väike sõrm aga torgata lõngade vahele, et nad keerdu ei tõmbaks.
Joonis 7. Tööasend.
* Üles jõudes liigub lõngajooks esimese pulga alt ja teise-kolmanda pulga pealt (joonis 8).
Joonis 8. Lõime jooks ülalt alla.
* Lõngajooks suunata kahe tagumise vahelikupulga alt läbi üle esimese vahelikupulga
suundudes alla tagasi (vt joonis 8).
* Käärpuid vastassuunas tiirutades jõutakse alumiste vahelikupulkadeni tagasi. Lõimejooks
suunata üle esimese pulga tagumiste pulkade alt läbi, pöörata jooks tagasi tagumiste
pulkade pealt esimese vahelikupulga alla suundudes üles tagasi.
Esimese ja teise pulga vahele tekivad nn vahelikuristid (joonis 6, 8, 9). Ristid hoiavad
lõimelõngu kindlas järjekorras, takistades nende sassi minekut kanga telgedele
rakendamise käigus.
Joonis 9. Vahelikuristi loomine.
NB!
Vahelikuriste moodustades jälgida, et alumise ja ülemise vahelikuristi vahele ei tekiks lõimeringi sisse lisaristi! Vahelikupulkadele tekkivate lõimeristide vahe peab jääma nö avatud ringina.
* Et lõime pikkus kasvaks ning jaotuks ühtlaselt, liigutakse lõimejooksuga käärpuu nurga-
puudel kord eelnevate lõimejooksude pealt, kord alt läbi. Seda tehakse vaheldumisi ning
kasvatades ühte ja samasse kohta nii üles kui ka alla liikudes (joonis 10).
Joonis 10. Risti loomine.
NB!
Käärimise ajal loendab abiline lõngu kas 10-ne, 20-ne või 50-ne kaupa, eraldades salke
lisapaela (pasmanööri) abil (joonis 11).
Joonis 11. Lõngade loendamine pasmanööri abil.
Üksinda käärides võiks lõngu lugeda pärast lõime loomist, sest käärimise jooksul peab
säilima lõimejooksu ühtlane pinge. Kui siiski osutub vajalikuks käärimisprotsessi
katkestamine, kinnitada jooksev lõim nurgapuu kohal lahtitõmmatava sõlme abil (joonis12).
Joonis 12. Kääritava lõimejooksu kinnitamine.
* Kääritud lõimelõngu on kõige hõlpsam üle lugeda vahelikupulkadel olevate ristide kohalt
(joonis 13).
Joonis 13. Lõngade lugemine ristikohtadel.
* Käärimine lõpetatakse alumistel vahelikupulkadel, lõigates lõimejooksu läbi (joonis 14) ja
sidudes lõimeotsad tagumise vahelikupulga taha (joonis 15).
Joonis 14 - 15. Käärimise lõpetamine. Lõpuotste sidumine vahelikupulgale.
* Lõime käärpuudelt mahavõtmiseks on vaja nii alumised kui ka ülemised vahelikud
korralikult lisapaeltega siduda (üksteisest ristikohtadel eraldada), et säiliks lõngade
järjestus (joonis 16).
Joonis 16. Vahelike sidumine lisapaeltega.
NB!
Kõik sidumised teha lahtitõmmatavate sõlmedega, umbsõlmede tegemine on telgede
tööprotsessides KEELATUD!!!
* Kanga mahavõtmist käärpuudelt alustada alati alumistelt vahelikupulkadelt, sest siis saab
kergemini ära hoida lõimede allavajumist põrandale.
* Alumised vahelikupulgad tõmmatakse välja ja hoides käärpuid jalaga (põlvega, puusaga,
kaaslase abiga) paigal (lõim peab olema pinge all) tehakse lõimest käega heegeldades
palmik (joonis 17).
Joonis 17. Lõimepalmiku heegeldamine.
* Palmiku lõppu ei tõmmata kunagi viimasest silmusest läbi, vaid seotakse lisapaela
abil viimase silmusega kokku (nii leiab hiljem lahtihargneva otsa kiiresti üles) (joonis 18).
Kui palmik jääb pikemaks ajaks seisma, siis lisatakse sidumispaela vahele lipik palmiku
andmetega (lõimelõngade arv ja pikkus).
Joonis 18. Lõimepalmiku lõpuotsa sidumine.
Lühikeste kangaste puhul ja käärpuude puudumisel saab kanga käärimiseks kasutada ka käepärasemat moodust:
