Kangakudumise tehnoloogia - TELGEDELE RAKENDAMINE

Siduse nöörimine

                      

Telje nööritavad nöörid võetakse kahekordsetena, et nad kudumise käigus pingele vastu peaksid.

1 -    vippe ühendav nöör 70 cm (2 ühekordset nööri ühendatakse omavahel vasrasõlmedega;              2 -    pikk kesknöör 210 cm (kahekordne nöör, mis ühendub alumise vaheldajaga);                                3 -    vipi küljenöör 105 cm (kehekordne nöör, mis kinnitub vipiauku vasarasõlmega);                             4 -    niievarva nöör 50 cm;                                                                                                                        5 -    lühike kesknöör 60 cm (kahekordne nöör, mis ühendab niievarva ja ülemise vaheldaja);               6,8 - ülemiste vaheldajate sidusnöörid 70 cm (kahekordsed nöörid);                                                        7,9 - alumiste vaheldajate sidusnöörid 60 cm;                                                                                           10 -  tallalaudade aasad 50 cm.

NB! Kangastelgede nöörimisel peavad vippide kande-raudvarvad kindlasti vipiraamis olema ja fikseerima telje liikuvad osad.

                                            

Ülemine sidus on muutumatu, ehk alati ühtmoodi nööritud (vippidelt ja vaheldajatelt rippuvad lahtiste otstega nöörid), seetõttu nimetatakse seda muutumatuks siduseks.                                                    Muutuv sidus nööritakse alati uuesti, vastavalt kootava kanga kirjale.

Pikad kesknöörid tõsta ükshaaval niieraamide taha nii, et iga niieraami taga ripuks just sellele raamile vastav pikk kesknöör.

         

Enne muutuva siduse nöörimiseks telgede alla pugemist, kontrolli, et võtad endaga kaasa:                    -   ruudupaberile märgitud kanga seadluse;                                                                                              -   nöörimisnöörid;                                                                                                                                      -   nööritõmmiku;                                                                                                                                        -   käärid.

Nöörija istub telgede tagaosas vasakule tallalaudade kõrvale põrandale, näoga teljepingi poole.

                   

Esmalt seotakse üles vaheldajad. Igale niieraamile vastab üks vaheldajapaar (1 alumine + 1 ülemine vaheldaja). Nöörimist alustatakse endast kaugemal olevatest vaheldajapaaridest:

*  Niieraami alumise varva keskele kinnitada surmasõlmega lühike kesknöör. Seejärel tõsta tagumine ülemine vaheldaja paralleelseks maaga ja vaadata, millisesse vaheldajaauku lühike kesknöör jookseks. Leitud august tõmmata nööritõmmiku abil suunaga alt üles läbi vasarasõlmega ringseks sõlmitud sidusnöör (sõlm jääb vaheldaja alla).

*  Umbse nööri avast panna läbi parema käe pöial ja esimene sõrm, nende kahe sõrmega haarata altpoolt mõlemast nööripoolest korraga kinni nii, et sõrmedele tekib kahekordne aas (surmasõlm), saadud silmustest tõmmata läbi lahtiste rippuvate otstega lühike kesknöör ja lasta surmasilmusel kinni joosta. Hoides vasaku käe sõrmedega tekkinud sõlmest kinni, saad teise käega lahtistest nööriotstest kinni hoides ja tõmmates libistada-reguleerida vaheldaja õigesse kõrgusesse suhtes maaga (vaheldaja ots peab jääma paralleelsusest veidi kõrgemale).                                                                                     Saavutanud vaheldajale õige kõrguse kinnitada sõlm surma-takistussõlmega - vastavate sõlmede joonised näitavad, et alustuseks tuleks teha nn alussõlm (nagu kingapaela sõlmides) ja siis lips.

Soovitus!                                                                                                                                                 Mitte teha alussõlme, vaid tuues lahtised nööriotsad kahest silmusest koos läbi sõlmida kohe kahepoolne lipssõlm. Põhjus - sellist sidumist on kõige mõnusam vajadusel avada. Alussõlmed "poovad" pinge all sõlmed nii kinni, et kui tekib vajadus sõlme avada, siis on see väga raske, vahel tuleb nöör lausa katki lõigata ning uus panna.                                           Kõikjal teljel, kus on vaja teha ühendusi surma-takistussõlega soovitaks toimida eelpool kirjeldatu alusel.

 

*  Sidumist jätkates nöörida omavahel pikk kesknöör ja alumine vaheldaja analoogselt eelpool kirjeldatud sõlmedega. Alumised vaheldajad on nööritud alati paralleelseks maaga.                                *  Nöörida kõik vajalikud vahelikupaarid ühele keskjoonele.

Nii ülemistel kui alumistel vaheldajapaaridel peavad kõik nn kesknöörid olema ühes ja samas augureas.

                                    

 

*  Seadluspaber asetada põrandale enda ette "jalad ülespidi", sest nööritakse telje taga.                     *  Muutuv sidus nööritakse siduse pildi (skeemi) alusel, mis määrab kootava kanga üldilme.                *  Igale vaheldajapaarile vastab skeemis üks ruudurida valgete ja mustade ruutudega.                       *  Kõigepealt jälgida skeemi ülemist horisontaalset ruudurida, mille keskelt võiks läbi tõmmata mõttelise keskjoone (koht, kuhu on nööritud vaheldajapaaride kesknöörid).

Mustad ruudud siduses tähistavad "maad", ehk põrandale lähemal olekut (alumistel vaheldajatel, koes tähendab see lõimelõnga pealolekut koelõnga suhtes).                                                                   Valged ruudud siduses tähistavad "taevast", ehk maast kõrgemal olemist (ülemistel vaheldajatel, koes tähendab see koelõnga pealolekut lõimelõnga suhtes).

* Ülemine ruudurida nööritakse endast kõige kaugemale jääva vaheldajapaari vabadesse aukudesse. * Labase siduse skeemis on näha, et ülemisel ruudureal jääb kesknöörist vasakule must ruut, mis nööritakse alumisele vaheldajale vasakule, kohe kesknööri kõrvale. Selleks võtta lahtiste otstega sidusnöör ning tõmmata nööritõmmiku abil nööri üks haru alumise vaheldaja vastavast august läbi nii, et pool nöörist ripub üle vaheldaja (otsad sättid ühepikkusteks).                                                              * Sidusskeemi ülemisel real kesknöörist paremale jääv valge ruut tuleb nöörid sama vaheldajapaari ülemise vaheldaja vastavasse auku - kesknöörist kohe paremale (tühja auku vahele ei jäeta). Sidusnöör tõmmatakse august läbi ja otsad jäetakse üle vaheldaja rippuma.                                           * Vaadatakse järgmist siduse ruudurida ning toimitakse vastavalt ruutudele, nöörides need teisele vaheldajapaarile reegleid järgides.

                                                                                            NB!                                                                                                                                                            Mitte kunagi ei tohi nöörida ühte ruutu mõlemale vaheldajale, sest siis telg jääb kudumisel "lukku" - vahelikke tallata pole võimalik.                                                                                            Nöörid ei tohi vaheldajate vahel omavahel ristuda.                                                                          Nööride pinge peab sidumisel jääma ühtlane.

* Tallalaudade nöörimine - Sidusskeemis igale vertikaalruudureale vastab üks tallalaud. Tõsta kaugemal olev tallalaud üles paralleelseks maaga ja jälgida kesknööridest paremale jäävaid vaheldajapaaride auguridu. Rippuvatele nööridele pannakse tallalaua aukudest alt üles vastu jooksma umbsed tallalaudade sidusnöörid. Nöörid ühendatakse omavahel kahepoolsete lipsudega surma-takistussõlmedega.                                                                                                                                    * Kõik rippuvad nöörid võib nöörida tallalaual järjestikku olevatesse aukudesse, kuid võib jätta ka igale nöörile ühe tühja augu vahele.                                                                                                         * Tõsta üles endapoolne tallalaud ja jälgides sidumisreegleid nööri kõik siduse vabad nöörid tallalaua aukudesse.

Kontrollida!                                                                                                                                              * Enne telje alt väljumist tuleks üle vaadata, et kõik nöörid on kinni ja ühtlase pingega.                           * Abiline võtab vipiraamist vippe fikseerivad raudvarvad välja (sisse jäetakse vippide keskohas olevad raudvarvad) ja vajutab jalaga alla tallalaua nr 1 (vasakult esimese) vaatamaks, kas vahelik tõuseb piisavalt avarana, kas ei ole nöörimisel tehtud mingeid vigu. Sama tehakse teiste tallalaudadega.

                              

Kui nöörimisega on kõik korras, siis saab alustada kanga kudumisega.

                              

 

                                                     Teljele nööritud labane sidus.